Agusalu looduskaitseala

’Kaitse eesmärk:
Agusalu looduskaitseala kaitse-eesmärk on:
1) säilitada, uurida ja tutvustada Alutagusele iseloomulikke inimtegevusest vähe mõjutatud soomassiive, nendega seotud metsakooslusi ning tagada kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse;
2) kaitsta liike, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. Nendest liikidest neli kuuluvad I kaitsekategooria liikide hulka, järvekaur (Gavia arctica), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus), sooräts (Asio flammeus) ja valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) on ühtlasi II kaitsekategooria liigid ning hallrähn (Picus canus), händkakk (Strix uralensis), laanepüü (Bonasa bonasia), mudatilder (Tringa glareola), musträhn (Dryocopus martius), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio), rüüt (Pluvialis apricaria), sookurg (Grus grus), soo-loorkull (Circus pygargus), teder (Tetrao tetrix), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja öösorr (Caprimulgus europaeus) on ühtlasi III kaitsekategooria liigid;
3) kaitsta II kaitsekategooria liiki – kanakulli (Accipiter gentilis);
4) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*).

’Kirjeldus:
Agusalu looduskaitseala asub Eesti suurima, Puhatu soostiku lõunaosas. Kaitseala on loodud 1981.a. piirkonnale iseloomulike inimtegevusest vähemõjustatud soomassiivide ja nendega seotud metsakoosluste ning haruldaste liikide kaitseks. Soo on tekkinud Ürg-Peipsi järve luidetevaheliste järvealade ning osaliselt ka mineraalmaa soostumisel. Kaitsealal asub kaks jäänukjärve. Agusalu soo omapäraks on ida-läänesuunaliste palumännikutega kõrgete, kitsaste liivaseljandike (kriivade) vaheldumine väikeste rabadega. Lagedaid väikerabasid ümbritsevad siirdesoolised alad või märjad ubalehe-villpea õõtsiksood. Siin on hästi jälgitavad soo kõik arengustaadiumid madalsoost rabani. Soostik on põline meri- ja kaljukotka, metsise ning rabapüü eluala. Agusalu on jõhvikavarudelt üks rikkamaid soid Eestis. Kaitseala pindala on 11003 ha.

Kaitsealused loomaliigid: Lutra lutra, Mustela lutreola, Rana arvalis.

Pesitsevad liigid: Aquila chrysaetos, Caprimulgus europeaus, Ciconia nigra, Dryocopus martius, Grus grus, Haliaeetus albicilla, Lanius collurio, Pandion haliaetus, Tetrao tetrix, Tetrao urogallus, Tringa glareola. (K.Möller 1998)