Endla looduskaitseala

Objekti nimetus:
Endla looduskaitseala
Maismaa pindala, ha:
9 748,3 ha
Tüüp:
kaitseala - looduskaitseala
Veeosa pindala, ha:
412,8 ha
Registrikood:
KLO1000174
Pindala kokku:
10 161,1 ha
Valitseja(d):
Keskkonnaameti Lõuna regioon,Keskkonnaameti Põhja regioon
Kaitse staatus:
kaitsealune
Asukoht:
Järvamaa, Järva vald, Merja küla;Järvamaa, Järva vald, Norra küla;Jõgevamaa, Põltsamaa vald, Tõivere küla;Lääne-Virumaa, Väike-Maarja vald, Piibe küla;Jõgevamaa, Jõgeva vald, Tooma küla;Järvamaa, Järva vald, Rõhu küla;Järvamaa, Järva vald, Preedi küla;Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kärde küla;Järvamaa, Järva vald, Koidu-Ellavere küla;Jõgevamaa, Jõgeva vald, Endla küla;Jõgevamaa, Põltsamaa vald, Tapiku küla;Järvamaa, Järva vald, Jõeküla küla;Lääne-Virumaa, Väike-Maarja vald, Koluvere küla

Maamaks

On maamaksusoodustus:
Jah
Maamaksu määr:

Lisainfo

Kirjeldus:
’Kaitse eesmärk:
Endla looduskaitseala kaitse-eesmärk on:
1) Endla soostiku, Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse;
2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide kaitse;
3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), nõrglubja-allikate (7220*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide - saarma (Lutra lutra), tiigilendlase (Myotis dasycneme); hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku vingerja (Misgurnus fossilis); suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna), suure rabakiili (Leucorrhinia pectoralis); kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus), läikiva kuldsirbiku ( Drepanocladus vernicosus), samuti eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) elupaikade kaitse.

’Kirjeldus:
Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku lõunajalamil, Endla nõos Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Virumaal. 1939. aastal võeti Endla Sinijärv rikkaliku linnustiku paigana kaitse alla. 1981. aastal loodi Endla-Oostriku soostiku kaitseks sookaitseala. Nüüdseks on kaitseala piirid laienenud. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike inimtegevusest vähemõjutatud soode ja Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate kaitse. Endla soostik tekkis lamedas nõos mandrijää taandumisel ja sulamisel moodustunud Suur-Endla järve kinnikasvamisel, millest on säilinud rühm jäänukjärvi. Suuremad neist on Endla järv ja Sinijärv. Kaitsealal voolab viis jõge ja viis oja. Kaitseala keskosas lookleb teljena Põltsamaa (Piibe) jõgi, mis moodustab koos järvede ja Räägu kanaliga keeruka vetesüsteemi. Endla soostik koosneb arenguastmelt erinevatest soolaamadest, mida eraldavad üksteisest jõed kitsaste lamminiitudega või soostunud metsaribad. Suuremad soostikku kuuluvad rabad on Linnussaare, Endla e. Toodiksaare raba ja Kanamatsi raba. Turba paksus rabades ulatub üle 7 meetri, turba all levivad ulatuslikul alal järvesetted. Sood katavad praegu ligi poole kaitsealast, teise poole moodustavad märjad ja soised metsad. Suur osa liigniisketest puistutest on kuivendatud kõdusoometsad, kuid esineb ka puutumatuid madalsoo- ja siirdesoometsi. Kõige rohkem on kaitsealal rabamännikuid. Siinsetel aladel on varem olnud ka puisniite, mis nüüd on kujunenud salumetsadeks. Allikate piirkonna kuivendamata aladel on levinud sanglepalodud. Kaitseala lääneosa on erakordne oma allikate hulga ja suuruse poolest. Suuri allikaid jääb kaitsealale üle 30. Suurim on Metsanurga allikateala oma 13 allikaga kahel pool Oostriku jõge. Võlingi laugeallikas ja Oostriku allikad kuuluvad Eesti veerohkeimate allikate hulka. Kõige sügavam on Sopa allikas- 4,8 meetrit. Kaitsealal on registreeritud üle 180 linnuliigi, 42 liiki imetajaid ja 450 taimeliiki. Haruldasematest taimedest leidub siin ainulehist sookäppa, kõdu-koralljuurt. Soostik on elupaigaks kotkastele. Endla soostiku idaosa rabad, eriti Männikjärve raba, on klassikaline uurimisala soode kujunemise ja arengu selgitamiseks. 1910-1989 töötas Toomal põllumajanduslik sookatsejaam, 1950. aastal alustas tööd Eesti ainuke soo-hüdroloogiajaam. 1947. aastal alustas siin ökoloogilisi uuringuid sooteadlane Viktor Masing. Kaitseala keskus asub endise Tooma sookooli hoones, kus aastatel 1928-1944 õpetati maaparandust ja sookultuuride viljelemist. 1997. aastast kuulub kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka. Kaitseala pindala on 10161,1 ha.
Turism: on rajatud matkarajad, laudteed, lõkkekohad, vaatetornid.

Pesitsevad liigid: Alcedo atthis, Aquila chrysaetos, Aquila pomarina, Bonasa bonasia, Botaurus stellaris, Bubo bubo, Caprimulgus europeaus, Chlidonias niger, Ciconia ciconia, Ciconia nigra, Circus cyaneus, Circus pygargus, Crex crex, Dryocopus martius, Falco columbarius, Ficedula parva, Gavia arctica, Glaucidium passerinum, Grus grus, Lanius collurio, Pandion haliaetus, Pernis apivorus, Picoides tridactylus, Picus canus, Pluvialis apricaria, Porzana porzana, Sterna hirundo, Strix uralensis, Tetrao tetrix, Tetrao urogallus,
Tringa glareola, Podiceps grisegena, Dendrocopos leucotos.

Läbirändavad liigid: Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Haliaeetus albicilla.

Teised kaitsealused loomaliigid: Lutra lutra, Myotis dasycneme, Myotis daubentonii, Eptesius nilssoni, Rana arvalis. (K. Möller, 1998; Statistika, 1999)

Kaitsealused taimeliigid: Lycopodiella inundata, Selaginella selaginoides, Nuphar pumila, Rubus arcticus, Malaxis monophyllos, Malaxis paludosa, Dactylorhiza baltica, Orchis mascula, Orchis ustulata, Hygrophorus chrysodon, Huperzia selago, Nymphaea alba, Nymphaea candida, Daphne mezereum, Viola uliginosa, Cypripedium calceolus, Dactylorhiza fuchsii, Dactylorhiza maculata, Epipactis atrorubens, Epipactis helleborine, Epipactis palustris, Gymnadenia conopsea, Listera ovata, Platanthera bifolia, Goodyera repens, Neottia nidus-avis, Lunaria rediviva,Liparis loeselii, Saxifraga hirculus,Sphagnum lindbergii. (Keskkonnaekspertiis, 1996; Statistika, 1999)

Keskpunkti koordinaadid

Keskpunkti koordinaadid:
Ristkoordinaat Kraad, minut, sekund
X 6526994 58°51'52" N
Y 622755 26°7'40" E

Kandeotsused

Esmane kanne:
08.09.1939
Viimane kanne:
06.02.2015, Kirke Narusk
Esmase kande alusdokument:

Vööndid

Vööndi nimetus Pindala Tüüp Vööndi kategooria Asukoht kaardil
Endla LKA, Endla järve ja Sinijärve skv. 502,4 sihtkaitsevöönd Ib - Kõnnumaa
Endla LKA, Järvealuse pv. 62,6 piiranguvöönd VI - Piiratud looduskasutusega kaitseala
Endla LKA, Kaasikjärve-Teosaare skv. 530,5 sihtkaitsevöönd IV - Elupaiga- või liigikaitseala
Endla LKA, Kanamatsi skv. 925,9 sihtkaitsevöönd Ib - Kõnnumaa
Endla LKA, Kirikumäe skv. 67,5 sihtkaitsevöönd IV - Elupaiga- või liigikaitseala
Endla LKA, Linnusaare loodusreservaat 888,9 loodusreservaat Ia - Loodusreservaat
Endla LKA, Mardimäe skv. 408,4 sihtkaitsevöönd IV - Elupaiga- või liigikaitseala
Endla LKA, Männikjärve skv. 301,7 sihtkaitsevöönd Ib - Kõnnumaa
Endla LKA, Nahkanuia pv. 190,7 piiranguvöönd VI - Piiratud looduskasutusega kaitseala
Endla LKA, Nava-Kaerasaare skv. 815,9 sihtkaitsevöönd IV - Elupaiga- või liigikaitseala

« | Eelmised | 1 2 3 | Järgmised | » | Kuva kõik

Kokku 28 kirjet 3 leheküljel

Objekti link:
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO1000174&mount=view

Tagasi | Esilehele | Üles