Soomaa rahvuspark

’Kaitse eesmärk:
Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on Vahe-Eesti edelaosa metsa-, soo- ja lammimaastike looduse, kultuuripärandi, kaitsealuste liikide, EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud 48 liigi ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta:
1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide: metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260), lamminiitude (6450), rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), lammi-lodumetsade (91E0) kaitse;
2) II lisas nimetatud liikide: saarma (Lutra lutra), hingi (Cobitis taenia), võldase ( Cottus gobio), laiujuri (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblika ( Euphydryas maturna) ja suur-kuldtiiva (Lycaena dispar), kes kõik on III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse, säilitamine, tutvustamine ja uurimine.

’Kirjeldus:
Soomaa rahvuspark asub Viljandimaa ja Pärnumaa piiril. Soomaa nimetus pärineb T. Lippmaalt. Soomaa rahvuspark loodi 1993. a-l. 1957. a-l võeti seal alal kaitse alla Halliste puisniit. 1981. a-l loodi 4 sookaitseala: Valgeraba, Ördi, Kuresoo ja Kikepera. Nende rahvuspargiks kokkuliitmise eesmärk oli kaitsta sealset Vahe-Eesti lõunaosale isaloomulikku loodus- ja kultuurmaastikku. Soomaale jäävad Eesti suurimad sood, neile lisanduvad puis- ja lamminiidud ning metsad. Pinnamood on tasane, vaid lõunaosas kergelt lainjas. Soomaa on tuntud oma ainulaadsete kevadiste üleujutuste poolest (5. aastaaeg). Riisal on Eesti pindalalt suurim üleujutusala (175 km²). Kuresoo (10800 ha) on Eesti suurim kuivendusest pea puutumatuna säilinud rabamassiiv. Enamuse sellest moodustab rabalasund (koosneb 10-st osalaamist), mida rõngana ümbritseb siirde- ja madalsoo. Lõunast piirab Kuresood 8 m kõrgune Eesti kõige järsem rabanõlv vastu Lemmjõge. Soomaal leidub mitmeid Eestis haruldaseks jäänud lammimetsi. Neist suurim on Pääsma laas, puistus domineerivad jalakas, arukask ja saar. Alale jääb hulgaliselt I kategooria liikide pesitsuspaiku (kaljukotkas, väike-konnakotkas, must-toonekurg, lendorav).Soomaal elab 45 liiki imetajaid, linde on registreeritud üle 160 liigi. Ka jõed on kalarikkad (17 liiki). Ramsari ala. Kaitseala pindala on 39843,6 ha.