Lahemaa rahvuspark

Objekti nimetus:
Lahemaa rahvuspark
Maismaa pindala, ha:
47 294,1 ha
Tüüp:
kaitseala - rahvuspark
Veeosa pindala, ha:
27 489,9 ha
Registrikood:
KLO1000511
Pindala kokku:
74 784,0 ha
Valitseja(d):
Keskkonnaameti Põhja regioon
Kaitse staatus:
kaitsealune
Asukoht:
Harjumaa, Kuusalu vald, Pedaspea küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Uuri küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Kalme küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Vainupea küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Natturi küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Lahe küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Kolgaküla küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Uusküla küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Lauli küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Palmse küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Soorinna küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Kemba küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Pudisoo küla;Lääne-Virumaa, Kadrina vald, Läsna küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Kiiu-Aabla küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Mustoja küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Muike küla;Harjumaa, Loksa linn;Harjumaa, Kuusalu vald, Murksi küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Andineeme küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Valgejõe küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Metsanurga küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Sagadi küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Tsitre küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Kolga alevik;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Sakussaare küla;Lääne-Virumaa, Kadrina vald, Loobu küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Turbuneeme küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Kakuvälja küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Joandu küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Haili küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Suurpea küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Joaveski küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Oandu küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Pedassaare küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Muuksi küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Vanaküla küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Tõugu küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Pajuveski küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Vatku küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Loksa küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Aasumetsa küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Pihlaspea küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Kotka küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Kasispea küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Juminda küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Koljaku küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Sõitme küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Käsmu küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Korjuse küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Tammistu küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Pärispea küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Altja küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Karula küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Eru küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Tammispea küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Võsupere küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Vihasoo küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Viinistu küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Virve küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Võhma küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Leesi küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Liiapeksi küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Koolimäe küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Kahala küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Nõmmeveski küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Võsu alevik;Harjumaa, Kuusalu vald, Kõnnu küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Vergi küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Parksi küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Tiigi küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Ilumäe küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Kolga-Aabla küla;Harjumaa, Kuusalu vald, Tapurla küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Vihula küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Lobi küla;Lääne-Virumaa, Haljala vald, Tepelvälja küla

Maamaks

On maamaksusoodustus:
Jah
Maamaksu määr:

Lisainfo

Kirjeldus:
’Kaitse eesmärk:
Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit, sealhulgas maastikuilmet, pinnavorme, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, loodus- ja pärandkultuurmaastikke, maastiku üksikelemente, põllumajanduslikku maakasutust ja traditsioonilist rannakalandust, tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja tutvustamise;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 2006, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110)3, liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited ‒ 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited ‒ 2130*), rusked luited kukemarjaga (2140*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud
(3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad ‒ 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid ‒ 6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120),
siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad ‒ 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute
metsad (pangametsad ‒ 9180*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);
3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas. Need on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus), kassikakk (Bubo bubo), tutkas (Philomachus pugnax), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo
atthis), nõmmekiur (Anthus campestris), hüüp (Botaurus stellaris), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), sarvikpütt (Podiceps auritus), metsis e mõtus (Tetrao urogallus), teder (Tetrao tetrix), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), herilaseviu (Pernis apivorus), sookurg (Grus grus),
laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), värbkakk (Glaucidium passerinum), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio), randtiir (Sterna paradisaea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), händkakk (Strix uralensis), rukkirääk (Crex crex) ja valge-toonekurg (Ciconia ciconia);
4) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ nimetab II ja III lisas. Need on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), sõtkas (Bucephala clangula), õõnetuvi (Columba oenas), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser),
rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja vaenukägu e toonetutt (Upupa epops);
5) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need on harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar);
6) kaitsealuseid liike, milleks on limatünnik (Sarcosoma globosum), haruline võtmehein (Botrychium matricariifolium), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), mõru vesipipar (Elatine hydropiper), väike käopõll (Listera cordata), siberi piimikas (Mulgedium sibiricum), mesimurakas e soomurakas (Rubus arcticus), põhjatarn e norra tarn (Carex mackenziei), hallhaigur (Ardea cinerea), kanakull (Accipiter gentilis), männikäbilind (Loxia pytyopsittacus), niidurüdi e niidurisla (Calidris alpina schinzii), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), ning väänkaela (Jynx torquilla) ja tuttpütti (Podiceps
cristatus).

Keskpunkti koordinaadid

Keskpunkti koordinaadid:
Ristkoordinaat Kraad, minut, sekund
X 6606399 59°34'54" N
Y 605287 25°51'48" E

Kandeotsused

Esmane kanne:
01.06.1971
Viimane kanne:
11.06.2015, Kairi Villak
Esmase kande alusdokument:

Vööndid

Vööndi nimetus Pindala Tüüp Vööndi kategooria Asukoht kaardil
Lahemaa RP, Altja pv. 41,4 piiranguvöönd VI - Piiratud looduskasutusega kaitseala
Lahemaa RP, Esku loodusreservaat 33,1 loodusreservaat Ia - Loodusreservaat
Lahemaa RP, Hara saare skv. 10,2 sihtkaitsevöönd Ib - Kõnnumaa
Lahemaa RP, Hara soo skv. 626,8 sihtkaitsevöönd IV - Elupaiga- või liigikaitseala
Lahemaa RP, Hauaneeme skv. 209,4 sihtkaitsevöönd IV - Elupaiga- või liigikaitseala
Lahemaa RP, Ilumäe pv. 1 741,6 piiranguvöönd VI - Piiratud looduskasutusega kaitseala
Lahemaa RP, Juku skv. 4,2 sihtkaitsevöönd Ib - Kõnnumaa
Lahemaa RP, Juminda pv. 108,6 piiranguvöönd VI - Piiratud looduskasutusega kaitseala
Lahemaa RP, Karula skv. 77,3 sihtkaitsevöönd IV - Elupaiga- või liigikaitseala
Lahemaa RP, Koljaku skv. 33,7 sihtkaitsevöönd Ib - Kõnnumaa

« | Eelmised | 1 2 3 4 5 6 | Järgmised | » | Kuva kõik

Kokku 54 kirjet 6 leheküljel

Objekti link:
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO1000511&mount=view

Tagasi | Esilehele | Üles