Peipsiveere looduskaitseala

Objekti nimetus:
Peipsiveere looduskaitseala
Maismaa pindala, ha:
21 097,2 ha
Tüüp:
kaitseala - looduskaitseala
Veeosa pindala, ha:
13 512,8 ha
Registrikood:
KLO1000624
Pindala kokku:
34 610,0 ha
Valitseja(d):
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon
Kaitse staatus:
kaitsealune
Asukoht:
Tartumaa, Luunja vald, Kavastu küla;Tartumaa, Luunja vald, Pajukurmu küla;Tartumaa, Mäksa vald, Võõpste küla;Tartumaa, Vara vald, Rehemetsa küla;Tartumaa, Võnnu vald, Ahunapalu küla;Tartumaa, Meeksi vald, Parapalu küla;Tartumaa, Mäksa vald, Kastre küla;Tartumaa, Peipsiääre vald, Varnja alevik;Tartumaa, Piirissaare vald, Saare küla;Tartumaa, Piirissaare vald, Piiri küla;Tartumaa, Meeksi vald, Meerapalu küla;Tartumaa, Võnnu vald, Lääniste küla;Tartumaa, Vara vald, Kargaja küla;Tartumaa, Piirissaare vald, Tooni küla;Tartumaa, Võnnu vald, Kõnnu küla;Tartumaa, Mäksa vald, Aruaia küla;Tartumaa, Vara vald, Praaga küla;Tartumaa, Vara vald, Tähemaa küla

Maamaks

On maamaksusoodustus:
Jah
Maamaksu määr:

Lisainfo

Kirjeldus:
’Kaitse eesmärk:
(1) Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eesmärk on:
1) Emajõe deltasoostiku ja Peipsi järve rannasoostike looduse, ökosüsteemide ja maastike kaitse, uurimine, tutvustamine ja taastamine;
2) Piirissaare ja Emajõe suudmeala märgala ökosüsteemide ning Piirissaare rannamaastike säilitamine, kaitse, uurimine ja tutvustamine;
3) selliste elupaigatüüpide kaitse ja taastamine, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140)3, huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), rabad (7110*), siirdesood ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas nimetatud liigi saarma (Lutra lutra) ning V lisas nimetatud liigi kopra (Castor fiber) kaitse;
5) selliste linnuliikide isendite elupaikade kaitse, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), suur-konnakotkas (Aquila clanga), hüüp (Botaurus stellaris), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), väikepistrik (Falco columbarius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rohunepp (Gallinago media), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekajakas (Larus minutus), mudanepp (Lymnocryptes minimus), väikekoskel (Mergus albellus), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), täpikhuik (Porzana porzana), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja teder (Tetrao tetrix);
6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetamata rändlinnuliikide isendite elupaikade kaitse. Rändlinnuliigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula) ja naerukajakas (Larus ridibundus);
7) kalaliigi säga (Silurus glanis) ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kalaliikide hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio) ja vingerja (Misgurnus fossilis) ning II ja IV lisas nimetatud tõugja (Aspius aspius) kaitse;
8) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas nimetatud kahepaiksete rohe-kärnkonna (Bufo viridis) ja mudakonna (Pelobates fuscus) kaitse, nende elupaikade taastamine ja kaitse, rabakonna (Rana arvalis) elupaiga kaitse ning kahepaiksete liigilise mitmekesisuse säilitamine;
9) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas nimetatud putukaliikide laiujuri (Dytiscus latissimus), tõmmuujuri (Graphoderus bilineatus) ja suure rabakiili (Leucorrhinia pectoralis) elupaiga kaitse;
10) taimeliikide sinise emajuure (Gentiana pneumonanthe), kiirja ruse (Bidens radiata), mõru vesipipra (Elatine hydropiper), väike konnarohu (Alisma gramineum), pruuni lõikheina (Cyperus fuscus) ja juurduva kõrkja (Scirpus radicans) ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud rohelise kaksikhamba (Dicranum viride) ja läikiva kurdsirbiku (Hamatocaulis vernicosus) kaitse.

Keskpunkti koordinaadid

Keskpunkti koordinaadid:
Ristkoordinaat Kraad, minut, sekund
Y 6475961 58°22'51" N
X 694060 27°19'6" E

Kandeotsused

Esmane kanne:
20.12.2013
Viimane kanne:
03.03.2014, Reigo Roasto
Esmase kande alusdokument:

Vööndid

Vööndi nimetus Pindala Tüüp Vööndi kategooria Asukoht kaardil
Peipsiveere LKA, Ahunapalu pv. 803,4 piiranguvöönd VI - Piiratud looduskasutusega kaitseala
Peipsiveere LKA, Ahunapalu skv. 509,4 sihtkaitsevöönd V - Maastikukaitseala
Peipsiveere LKA, Apnassaare skv. 943,9 sihtkaitsevöönd IV - Elupaiga- või liigikaitseala
Peipsiveere LKA, Emajõe suudmeala pv. 12 441,6 piiranguvöönd VI - Piiratud looduskasutusega kaitseala
Peipsiveere LKA, Emajõe-Ahja pv. 354,1 piiranguvöönd VI - Piiratud looduskasutusega kaitseala
Peipsiveere LKA, Haabsaare pv. 3,6 piiranguvöönd VI - Piiratud looduskasutusega kaitseala
Peipsiveere LKA, Kantsi pv. 33,2 piiranguvöönd VI - Piiratud looduskasutusega kaitseala
Peipsiveere LKA, Koosa skv. 5 968,9 sihtkaitsevöönd V - Maastikukaitseala
Peipsiveere LKA, Kuuksaare pv. 237,9 piiranguvöönd VI - Piiratud looduskasutusega kaitseala
Peipsiveere LKA, Meerapalu pv. 65,1 piiranguvöönd VI - Piiratud looduskasutusega kaitseala

« | Eelmised | 1 2 | Järgmised | » | Kuva kõik

Kokku 20 kirjet 2 leheküljel

Objekti link:
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO1000624&mount=view

Tagasi | Esilehele | Üles